türgid

olen olnud ülimalt eestlane, enda kohta kummaliselt kuulav ja t6sine ja külm, aga see on olnud kuidagi seotud ka enda pidevate k6huvalude ning kramplike m6tetega. pikemalt aega juba üritan lahendada mingit iseenda kinnisideed, millel v6ibolla lahendust üldse polegi.

oleks siis v2hemalt terveneminegi, siis ei ajaks see mind nii masendusse (segadusse?) kogu aeg.

ja seni pole olnud vahet, kus ja kellega ma viibin.

inimesed siin... tahaksin siia flo'd, kes ütleks, kas nad on ilusad v6i ei.

mina ei oska ju nii osavalt vaadata.

mul ei ole selliseid l2bivaatavaid silmigi, e ei suutnud t2na hommikul minu omade v2rvigi v2lja m6elda,

aga ma ka ei suutnud.

praegu haiglavalges hotellitoas peeglisse vaadates on nad j2lle t2ıestı v2rvitud, nagu ma oleks vanast mustvalgest filmist v6i midagi.

mitte mingis romantilises v6i esteetilises m6ttes, vaid lihtsalt v2rvitus.

söögiks on supp ja supp riisiga, eesti keeles kaste ja teine kaste riisiga. magustoiduks on eesti shokolaad. moshees k2isid nad siis 2ra, kui mina veel tallinnas bussi ootasin...

ma igatsen kogu aeg, kogu aeg, kogu aeg.