sirelitest ja särkidest

naked, nakedness, nudity, näkk

Saabusin parmude maale ja korraga tekkis võimalus end kortsuvabaks ja siledaks magada, tantsida, ujuda, vedeleda. Ma mõnes mõttes olen selle otsekui ära teeninud, suur lavastaja (võtted, kaks tuleshowd, jazzkontsert ja ajaloolised tantsud möödas) ja puha, aga vahel meenub mulle käsile võtmata kohustuste hulk ja ma tahaks lihtsalt jooksu pista, kuskile paremale, paremale poole ja alla ja metsa. Ja väikseks.

Kuskile magama, tantsima, ujuma, vedelema, lugema ja nikerdama.

Aga siis, umbes poole magamise (või ujumise või millegi) pealt hakkab kripeldama, mõtted lähevad ühte teise metsa ja korraga on rahutus.

Võibolla seda enam, et mul oli vahepeal üks nii rahulik nädal, et ma ise ka ei uskunud, töötasime kaksteist? rohkem? tundi päevas ja vajusime, öösel unedes töötasin edasi ja hommikul surin, aga nii rahulik oli, ja ma peaaegu ei jonninud, teate, kuigi suured inimesed seda nii tihti teevad...


Ma olen omadega suht sees.