võõrad maad

kursusega veedetud aja kõhulihaste valu ja üksindusõhtute rahutus.
teisipäevased filmiunenäod - tänane liikus läbi pimedate tänavate seksiorjusest põgenemise kõrghoonete inimrägastikku ja hollywoodi romantikasse, kuni james deaniliku armastajaga taaskohtumisel tema sosinal ahastatud "No sleep, no sleep, please" mind äratas.

http://whatsyoursubject.blogspot.no/

---

strange countries

we laugh when together, and reflect and think maybe a little too much when apart.
restlessness in the evenings.
And long, confusing, terrifying and yet so fascinating dreams already two tuesdays in a row - with lovers, cheaters, manipulators, traitors, helpers and all that jazz.

something is up.

Põhjas

Pakkisin kogu toa kinni. 

Muidugi jäi asju maha, ja südameid, ja puudutusi. 

Jõudsin peale Eesti päikse loojumist, siin oli veel valge. Taevas tõmbus aegamisi helekollaseks ja oranziks, mäeahelikust tekkis tume dinosauruse seljasiluett, tunnelid vaheldusid Transilvaanialike metsaste mägede-jõgedega vasakul ning halli sileda veepinnaga paremal käel. 

Järgmisel päeval oli inimesed, info, kohad, hetked, virrvarr, mass, oih, ja juba tühi kõht. 

Kursakaaslased, kellega kohtumist targu kartsin, on südamlikud kiusupunnid. Sellega vedas. 

Lisaks kuulsin täna pisut nende taustu ja kummardasin mõttes maani. 

Kuhu ma sattunud olen. 

Fookust, fookust oleks vaja. 

Aga ise ei suuda isegi selle suve inimesi enda meelelt maha raputada.