Look at this princess

I'm the fucking real life Cinderella.

Cleaning and cooking all day, partying all night, at home barefoot and alone before the roosters crow.

Such a sweet one.

Thank you, Disney.

They take turns, now?
---
Motivatsioonipuudus tabas vist kogu mu kursust korraga. Uputame oma olematuid muresid - unedesse, filmidesse, telesarjadesse, juhuslikku flirti, suudlustesse, heasse sööki, sotsiaalsesse elusse,
niisama unustusse.

Oh, vaesed õppejõud.

Ja korraga on rohkem tekkinud tüdrukuteõhtuid ja tobedaid iseenese ja hormoonide üle naermisi - kui värskendav, tegelikult.

Otsin uusi kinnisideesid, et ometi vanadest lahti saada. Miski ei aita, kõik lihtsalt kuhjub, ja meie enda vanus naerab iga päev me üle.
---
A pleasant hunt, indeed.
---
Kurat

Tähed

Games, naturally, are lovely, but the moment someone forgets to play with, or the rules, or that it is a game, everything collapses. The tender card house of human relations - what a lovely rope-walking session we are having here.
---
Leidsin end mõttemängudes korraga - miks teatud mänge üldse mängima ei peaks. Mitte midagi ei ole väga kaalul, aga tasakaalu on ometi nii õrnkeeruline saavutada. Kas oleme väsinud, et üldine õhkkond kuidagi tundlikum on? Ent pigem nende vahel, kes just vähem üksteist tunnevad? Uued emotsionaalsused, teravamad märkamised,

Ja olen nii väsinud sellest, et kuigi näiliselt on kõik nii vaba, pean ometi nii hoolikalt kogu aeg kontrollima, mis toimub. Samas ei saa teisiti - ongi aeg õppida märkama, pisutki rohkem. Minu puhul on see eriti graatsiline - nagu tank õpiks valssi tantsima.

Üks, kaks, kolm.
---
I have never learned to censor my thoughts.

Nights

"Still - my heart would benefit from a little tenderness

From time to time.

But never mind.."

Kurat

Sellel lool ei ole absoluutselt mitte miskit pistmist mu praeguse meeleoluga.

Valutan läheduste järele.

Rider

A fire woken anew in the sitting room.

Soft steps in the dining room, the zombies looking for their brains.

Pink skies that turn to joy.

A shrill of wind on the shoulders and a touch of soft water high above the city, waking you up, finally, finally, if only for a while.

Voodisse

Alguses kahtlustasin kõrvapõletikku, siis põskkoopa. Nüüd on juba naljakas - vaagun juba päevi voodis une ja masenduse piiril, siinused täis igasugu vastikust ning võimetu tegema muud kui ennast haletsema.

Täna saabus kiri järjekordse tähtajaga ja ma hakkasin lihtsalt naerma, sest olin ärganud (üldse mitte nii pikaks planeeritud) 4-tunnisest unest värskendatud peavaluga.

Erakordselt ebaromantiline olukord.

Lennud

Peaaegu kogemata sattusin Londonisse,

Miks reisimine küll mõtteid ei peata.

Vend kokkab ja toimetab, põnnid keerlevad ringi, tantsuanalüüsi materjalid on sassis ja ei edene, tee maitseb hea. 

Eraldus.