27.2.10

mmmm.

23.2.10

springy and stupid

the choiffeur refused, they said my hair was too long and got scared... it was probably my heights. i was wearing new grey heels and i was humongous today. they probably just had a look of my giant body and decided they would better not get this walking tower mad in case anything goes wrong with the hair...

so I just have to be able to wait until estonia. arrrrrrr.

22.2.10

prantsuse kevad

täiesti valge, ma otsustasin.

nimes'i linnas lõuna-prantsusmaal on asfalt vihmamärg ja millegipärast veedan oma päevi laval veidrusi tehes. suures osas poolalasti ja sundasendites.

hurraa, kunst.

vahepeal helistab maria - kuule, kas lissu peabki tegema neid liigutusi, mida tavaliselt isased koerad teevad? kuidas ma käituma pean?

eile oli eriti märkimisväärne.
kuule, lissu rihm läks katki... ta oli sellest ise ka täiesti šokis. mida ma nüüd teen?... ma mõtlen - kas see on väga suur osa tema minapildist või?
ma ei tea, ma ei ole teda kunagi ilma rihmata näinud.
ma ka ei ole!
maria, mine osta talle rihm asemele. mingi samasugune bling-bling, sest ta on sellega palju populaarsust võitnud.

mu riided on täna helesinised, ma olen jälle kõige pikem naissoost isik euroopas ja salaja, väga salaja saan ma prantsuse keelest aru.

midagi on puudu, aga sellest ei tohi välja teha, sest midagi muud on väga olemas.

17.2.10

On being little (skip)

I did not mind [I was not afraid] to ask any more, because I started to feel lately that it does not hurt me. And negative answers don't hurt me either.

Alfie was calling me on the phone, I was so surprised that I couldn't react on time and the call ended without any words whatsoever. Later I was reading my granny's letters and now, too late in the evening again I am crying like a fool just because tonight is one of those nights.

One of those nights that I don't want to describe here because of their stupidity.

Overthinking and overfeeling every day of the week. Please send me to France quickly and wash my mind with soap, because I am addicted to the images and memories there.
Make it a tar soap and I would love it.
Make it a long bath and I would stay there with you for hours, just smelling candles and letting my mind travel from one thought scape to another.

My October is haunting me and it sings on a swing tune (I liked to think about you, even though you did not exist... Or maybe..)

And now I started to think about wood boats and pirates. Just what I was missing.
Today I am the same age with them.

14.2.10

Be my V..

saadan tartusse mõttes paar roosi, et need leitaks hommikult padjalt.

ja pidin ütlema, et täna öösel mõtlen pisikestele punapeadele ja heledatele huntidele.
kõik näivad olevat kas (valusalt) armunud või minevat lahku. ma kannan viimasel ajal taas millegipärast ehteid ja vahel, vahel jookseb mu mõte mingitele hilistele või väga varastele kellaaegadele ja ma jään korraks seisma ja kõik muu ka. ei tea, kas peaks asjadel laskma lihtsalt olla, aga on läinud kergemaks kui nädala alguses (vähemasti ühe uusaastalubadusega tegelen, isegi kui vahel näib see liiga raske). teised kaks tuleb alles ette võtta.

g helistas täna ja küsis ja ma rääkisin, ma olen neile natuke rääkinud, tavaliselt ma ei ütle suurt midagi ja tavaliselt ma olen palju taktitundetum.. asjad ei ole enam selged nagu vanasti ja lõpuks
vist ei peagi olema.

osutus meeletult lihtsaks naeratada võõrastele.
---
ja ma olen peaaegu unustanud, kui hea on alasti magada, aga see meenub (ma arvan), liigagi ruttu.

13. veebruar, ma olin selle peale nii kaua mitte mõelnud ja näed, ei mõtle ka nüüd eriti.

12.2.10

lahti

Seejärel kirjutasin ühel teisel hetkel ühte teise blogi, ja selgus, et mul pole midagi kaotada.

Mul pole päriselt midagi kaotada.
---
Kas ma nägin unes neid sõnu? "Uks on lahti.."

10.2.10

status quo

coffee, ecological cola, cranberry drink, hot wine from time to time, cooking when i feel like it, far away dog and far away people, my insides itching from sadness and restraint,

some short moments of free laugh and then falling again despite my best efforts.

i really don't know how to act normal.

7.2.10

rrrrrr (proovipäev pärast järjekordset hommikut)

aga ei, maailm ei taha, et sa ta enda tahtmise järgi riiulitesse topiks, maailmale meeldib põrandal vedeleda ja kõlari peale hunnikuid moodustada ja vahel mõnest nurgast põlema minna PÄRISELT, mitte ülekantud tähenduses.

ja sel juhul ei aita, kui sa siiski proovid nõud ära pesta ja lased koera õuele tuiskama või paned estragonipurgi tagasi sahtlisse,
sest maailm põleb ja teeb seda kiiresti ja ei põle üldse sealt ja sellise leegiga, nagu sina seda tahaksid.

või olen jälle mina see, kes põleb? nojah, sel juhul pole see leek vahepeal üldse seal ja sellist värvi, nagu mina seda tahaks, sest üheaegselt saan nii sooja kui kõrvetada.

ei, vaheldumisi, vaheldumisi.

madli, madli, nüüd sa pead olema iseendast palju targem ja tugevam, onju?

3.2.10

Nurruvad

Üksildased hundid ja kohvi, tooli peal magavad kassid ja valge vein, ma proovisin end lahti raputada ja ikka ei saanud, ma olen nii saamatu. Andke mulle filmide soundtrack'e ja süüa ning ma masseerin teid magama.

Ma ei taha praegu argine olla, aga tööd muudkui saavad tehtud ja päevad muudkui lähevad mööda ja kokkuvõttes mulle ei meeldi, kui pean olema midagi muud, kui ma olen. Aga nii tundub lihtsam olevat.

Alatine küsimus, kas asjad peaksid ilmtingimata lihtsamad olema... lihtsalt lihtsad ei ole nad nagunii kunagi.
Ma tahaks nagu rohkem paigas olla, ja siis üldse ei taha ka. Neetud.