12 types of single women: type 13

the one who does not notice how mentally committed she is.

tuul ja kohvi

magasin ilma äratuskellata; mõtetes, kuid ilma muredeta. hiired olid terve öö vait.

sügis on peaaegu erootiline aastaaeg, talv ka.

aga on jah, meie vaba valik, mil määral laseme teemadel või inimestel endale haiget teha või üldse korda minna. või hinge minna.

või mil määral laseme teemadel või isikutel endale pähe, südamesse või varvastesse pugeda.

ärkasin ja maailm oli hoopis teistsugune kui eile.

operatsioon

lõikasin paberikääridega oma südame rinnust välja ja toppisin ümbrikusse. kirjutasin hoolega adressaadi peale, aga ikkagi tuli kuidagi väljaloetamatu... saatsin ära - mõtle kui palju kirju läheb postis kaduma - aga seekord ma ei hoolinud enam.

mul ei olnud selle südamega täna midagi muud teha ka.

ja äkki keegi teine kunagi saadab mulle mõne südame asemele.

vastu seina jooksmine

süda valutab

näljane, unine ja tähelepanuta

ei tegelikult, ma TEGELIKULT ka ei saa aru kuidas kaasaegne õppejõud jätab oma seminarimaterjalid netti üles panemata. Kui see ei garanteeri tekstide mittelugemist, siis mis veel?

ei päriselt. me üldse ei alusta seda vaidlust. see pole mingi laiskus vs ületöötamine või õppimine vs töötamine teema. see on tänapäev, infoühiskond. get used to it.

ja siis ma leidsin ühe, mis oli rahva raamatus allahindlusega ning läksin seda ostma ja SEDA EI LEITUD ÜLES. oh sa püha kompetentsi. Müüja ütleski lihtsalt, et see on kuskil teadmata kohas ning ma läksin sama targalt (antud juhul lollilt) minema.

olin töötanud 12 tundi järjest ebatavalise intensiivsusega.

ja siis sõitis buss nina eest minema.

kodus oli k teinud seeneläätserooga ja me lõpetasime mu veini. näljaga ja tähelepanuvajadusega on otsekui okei, aga uni kripeldab.

tööpäev jätkub, lihtsalt niisama.

silencio

nägin täna tänaval kubistlikku meest

reaalsuse kontroll

Tartu võttis vastu tuule, vihma ja Karlova tänavatega, mida polnud kunagi varem näinud. Lämmatasin endas ajuvaba soovi seal paar maja osta.

"Päris" elude teema kummitab. See, kuidas endale pidevalt valetame, nagu oleks kuskil mingi rohkem "päris" elu kui see, mida me hetkel elame. Nagu saaks sellest rohkem elada, päriselt ka.
Kui "päris" elu ei ole oma pooletoobilisuseski 100%, siis mis veel on? Siis on ju oma viga, et seda pooletoobiselt elame. Aga oma pooletoobilisuses on see äärmiselt "päris".
Natuke nukker.

Mõned inimesed on siin veel nägemata.

ja ma tahtsin avaldada ühe saladuse

mulle meeldib, et sa olemas oled

teadmata ajaks

ärge tehke oma uksi lahti, muidu ma ei suuda suuda alla suruda soovi nendest sisse lipata

ärge võtke mu jalast oma käpaga kinni, muidu läheb seest soojaks

ärge naerge minuga tühiste asjade üle, muidu ma unustan kurbused

ärge saatke mulle lugusid ükssarvedest ja tiigritest, muidu ma nutan oma koera

millal ma teid jälle näen?

erinevad

tõmbusin, mitte kiusu pärast nagu E'ga, või tähelepanuvajadusest, vaid salaja ja päriselt nii nagu varem. õhtu ja buss tulid täna ka kätte. oli olnud rahane päev.
tahaksin ühte heade unedega ööd.

Hakkasin mitu korda vastust kirjutama, aga kõik näis välja vabandamisena, ja ma ei tahtnud vabandada, vaid tahtsin kuulda võtta.

Korraga näis kõik natuke kiivas.

hmmmm

Praegu hakkab mulle tunduma, et äkki ma olin eile õhtul purjus. Sojakastmest? Riisist? Lõhest? Või siis võeti mu keha ajutiselt mingite muude jõudude poolt üle, igatahes oli selle peale hommikul kummaline mõelda. Mingisugune meenutus vanast madlist, ja mingi õnnelikkus, ja vabadus, ja küsimusi polnud. Või noh, välja võisin öelda küll paar küsimust, aga tegelikult ju küsimusi polnud.
Magasin sügavalt mingis pimedas soojas olekus.

Ärkasin ilmselge pohmakaga. Sojakastmest? Riisist? Lõhest? Seltskonnast?

Täna istun üksinda erinevate mööblitükkide otsas ja ei tea, kas mul on õige kruvikeeraja ja kas kappe sentimeeterhaaval on mõtet liigutama hakata või ei. Vahel on nagu inimesed õigel ajal olemas, aga vahel neid ikka pole. Ega mind ennast ka inimestele vahel pole, õigel ajal. Ja mu tegemisi.

Hmm, ma vist sain selle õnnelikkuse, eile ja täna on olnud.

ei sa ei saanud aru

mul on sellest vaikusest nii kahju
ma ei ole selline varem olnud