reaalsuse kontroll

Tartu võttis vastu tuule, vihma ja Karlova tänavatega, mida polnud kunagi varem näinud. Lämmatasin endas ajuvaba soovi seal paar maja osta.

"Päris" elude teema kummitab. See, kuidas endale pidevalt valetame, nagu oleks kuskil mingi rohkem "päris" elu kui see, mida me hetkel elame. Nagu saaks sellest rohkem elada, päriselt ka.
Kui "päris" elu ei ole oma pooletoobilisuseski 100%, siis mis veel on? Siis on ju oma viga, et seda pooletoobiselt elame. Aga oma pooletoobilisuses on see äärmiselt "päris".
Natuke nukker.

Mõned inimesed on siin veel nägemata.