25.11.13

Aasta keskel

Vahepeal on olnud
hambavalu, lihasevalu, südamevalu, kasvuvalu, valu inimeste pärast ja riigi pärast ja maailma pärast

Nüüd on ootus

10.10.13

pime päev

see päev on nii suurt põlvevalu täis, et korraks lasin asjadel hinge minna
hoiame ennast

31.8.13

Heartbeat

just for a moment, my breath caught,
nothing to say,
not today

29.8.13

vastamata sõnumid

Urus ja vähk,
mul ei ole midagi öelda selle kohta, et sind piisavalt ei näinud, sest pole sind ju aastaid näinud. Oled teiste näha.

Ei, mitmuses. Oleme kõik kellegi teise näha.

20.8.13

Eesti on surnud, elagu Eesti!

neid asju tuleb järjest juurde,
ma pean järgmisena õppima endale andestama, et ma olen üks osake rahvast, kes kunagi ei protesteeri

üks osa maailmast, kes laseb maailmal sellisena juhtuda

12.8.13

Unustatud paroolid : forgotten passwords

Hiiumaa vaarikad, Tallinna suudlused, Haapsalu naer, Illi vihm, Tartu vein,

Inimesed ja tegevused väga ilusas sümbioosis.

Nagu ka osavus ja kobadus.

Elu maitseb väga hästi sel suvel.

...

Life tastes so good this summer.

13.4.13

Mehed maikades

Ma ei tea, flirt tehnoloogiaga, maskuliinse aggressiooni pidev poolikult lahendamine, seksuaalsus tööstuslikus materjalis ja vormis. Laura sõnade järgi pidev enneaegne ejakulatsioon, aga minu meelest just see toimiski. Kuidas muidu põhjendada kostüümiks valit ja märjaks kallat maikasid, punaste saapapaeltega kirsasid ja kinniteibitud käelahast (duši all kukutud). Minu meelest kui sisu juba käsitleb allajäämist, siis miks peaks vormis see allajäämine olema "puhtalt" välja töötatud? See oleks ju vastuolus iseenda poindiga.
Mulle hakkab järjest rohkem tunduma, et niipalju kui ka etenduste sisulised ning vormilised teostused  küsitavusi tekitavad, TEGELIKULT on nad alati juba alateadlikult täpselt see, mis antud teems käsitamine oma lahendamiseks vajab. Et nagu kasutuks muutub üldse teostuste üle muljetamine, pigem võistlen iseendaga, et kui palju või mida ma ühes etenduses üldse näen või märkan.

Mulle meeldib.