mida?

Ma jalutasin üle tuulise muruplatsi Deerpark'i puude vahel. Olin viinud Christal'ile ja Ciaran'ile trühvleid, Christal oli laenanud mulle Inglismaa-sõiduks imeilusa lilla salli, millega ma end regent-ballile valetasin, ja Ciaran oli päästnud mu oletatavasti surnud vana sülearvuti-telliskivi, koos kõigega, mis selles ka poleks, ning tõenäoliselt seda veel kümme korda võimsamaks vuntsinud. Trühvlid olid tumeda šokolaadi, mee, koore ja tšillipulbriga (what a messy affair! nagu ma endale hommikul pruuni löga sees istudes pead vangutades korrutasin) ja neid üle andes olin tundnud jalustrabavat ja seletamatut piinlikkustunnet, nagu poleks üldsegi normaalne inimestele tänu avaldada.

Aga nüüd oli tuuline Deerpark'i muru, mis meenutas kummalisel kombel ammust Padise etenduspäeva, ja märkasin jälle ja jälle, kuidas majade vahelt terendas kogu linn, või õigemini selle põhjapool, sest siin ei saa korraga näha kahte halle majaderidu täis küngast ning nende vahel lohus asuvat jõge, kanaleid ja kesklinna-saarekest - vaataja leiab end tahes tahtmata alati ühel küngastest, mis jääb seega vaatele peitu.

Keerasin ülemisele kõrvaltänavale ja silmasin kahte meest nurgapoest väljuvat - dressides ja pöetud peadega, sente lugemas või autovõtmeid otsimas, näod alkoholisõpruse turseid täis - ei ole tõesti vahet, kas näed neid Võrus või Corkis, natuke teipi nina peale ja bemm istumise alla ning oleks olnud täpselt samad head jorsid...

Kõndisin läbi kirikuparkla ja imestasin, kuidas linnaküngas ilmutas end siit ja sealt, ja tuul puhus hallilt, aga hästi.

---

I did the math - an average 5 hours of study a day this week, and by now I knew exactly how many minutes I needed for reading 3, 5, 15, 45 pages of text, and I also knew that it was exactly too little hours and by far too many pages, but I cannot be upset about it, because there is only so few moments in life that we can dedicate to studying, and this is my moment to do just that.

So my days I spend perfectly alone, studying, cooking, tidying and stretching every here and then - who would have thought.

Extremely surprised in myself.