1.7.12

Unejutt

Mis mõtet on raisata šampust, kui elu ise hakkab pähe?

Kõndimisest ja päikesest olid sabavalud, aga ainult võibolla, sest neid ei olnud mahti märgata. Jälle räägiti asju, mida võibolla ei olnud vaja, ja siis käituti risti vastupidi, ja jälle ütlesin kõigest lahti ja võtsin kõik korraga omaks üheaegselt. Nagu lammutus-ehitus tervik.

Mõnedel hetkedel saan rohkem aru, kui tahaks, ja mõnedel ei saa midagi, õnneks, kahjuks...

Kaotatud 20 eur leidsin ikkagi üles. Rohimine ootab.

0 juttu:

Post a Comment