mul on sellest vaikusest nii kahju
ma ei ole selline varem olnud
hehehehehe
9 months ago
1.9.10
30.8.10
mis ma tegelikult öelda tahtsin...
hingake sisse
hingake välja
üleminek on jälle, kuud vahetuvad
hingake sisse
hingake välja
kõik on kiire ja aeglane ühekorraga
kuulake
me ise oleme kiired ja aeglased ühekorraga, ja toimivad, ja vastupidavad,
aga ei märka seda üldse
natuke lühinägelikud ja natuke ninapidi iseenda asjadesse surutud
väga tihedalt ja enda meelest või päriselt huupi elavad
hingake
silmad võib kinni panna
hingake välja
üleminek on jälle, kuud vahetuvad
hingake sisse
hingake välja
kõik on kiire ja aeglane ühekorraga
kuulake
me ise oleme kiired ja aeglased ühekorraga, ja toimivad, ja vastupidavad,
aga ei märka seda üldse
natuke lühinägelikud ja natuke ninapidi iseenda asjadesse surutud
väga tihedalt ja enda meelest või päriselt huupi elavad
hingake
silmad võib kinni panna
jaajaajaa. kus sa oled? rahutus ei lase olla.
---
Kohtusime taas Mustoneni, Rummo ja produktsioonitiimiga morbiidsetel teemadel. Kas on tõesti võimalik ilma stsenaariumi, muusika ja paikapandud etenduskuupäevadeta loota, et saan novembris 20 inimest kokku ning nendega proove alustatud? Kui ma mingi hetk Tee Kuubis inimestele sellest kaevan, siis naeravad nad mulle näkku ja võibolla 3 inimest ütlevad jah - ning need kolm on juba ette kümnekordselt overbooked.
Seesama Surmatants või Elutants, see käib põhimõtteliselt kogu aeg, ole ainult mees ja pane üks vana taksikoer kargama.
2011. aastal on tulemas muidu juba ka 2? 3? teiste tehtud Surmatantsu, ma tean üksikuid koosseise, aga mitte lavastajaid. Tuleb saksalik aasta vist.
Itaalia. Ma pakun, et nad ei tantsinud kunagi Surmatantsu Itaalias. Seal oli selleks liiga palju tomateid, viigimarju ja veini.
Tomatid teevad rõõmsaks, noh. Viigimarjad teevad teadagi mida.
---
Mitte et kõik etenduskuupäevad ühte ei langeks, räägime aasta pärast jälle.
---
Kohtusime taas Mustoneni, Rummo ja produktsioonitiimiga morbiidsetel teemadel. Kas on tõesti võimalik ilma stsenaariumi, muusika ja paikapandud etenduskuupäevadeta loota, et saan novembris 20 inimest kokku ning nendega proove alustatud? Kui ma mingi hetk Tee Kuubis inimestele sellest kaevan, siis naeravad nad mulle näkku ja võibolla 3 inimest ütlevad jah - ning need kolm on juba ette kümnekordselt overbooked.
Seesama Surmatants või Elutants, see käib põhimõtteliselt kogu aeg, ole ainult mees ja pane üks vana taksikoer kargama.
2011. aastal on tulemas muidu juba ka 2? 3? teiste tehtud Surmatantsu, ma tean üksikuid koosseise, aga mitte lavastajaid. Tuleb saksalik aasta vist.
Itaalia. Ma pakun, et nad ei tantsinud kunagi Surmatantsu Itaalias. Seal oli selleks liiga palju tomateid, viigimarju ja veini.
Tomatid teevad rõõmsaks, noh. Viigimarjad teevad teadagi mida.
---
Mitte et kõik etenduskuupäevad ühte ei langeks, räägime aasta pärast jälle.
Sleep
Actually we had been sleeping strange that night, i might have been kissing his shoulders occasionally, or was I dreaming? He kissed me later, I was already asleep, and after I laid awake in his arms (how did I get there?) for some time, eyes wide open to the ceiling, in a warmth that was dreamlike, literally, because it was still (again) a dream. He had stayed, it was singing inside me and there was no thought that counted at this moment, things can be rather simple at moments when one let's them to be... I miss this dream secretly, but softly. How strange.
mu koeral on halvad pühapäevad
Olin ärganud kiriku alguste aegu ja asusin tööle pooleks "Salt'i" ja hiljem "Õpipoisiga". Lissul oli väga halb päev.
Mõne tunni pärast igatsesin väga hommikusöögikaaslase järele, N, M, G, keegi polnud kättesaadav ja Lissu polnud minuga nõus nurgabaarinigi tulema.
Sõin omletti vabaka all Petit Paris's ja meenutasin Pariisi - tõepoolest, aja kulgedes muutub ta mu mälestusis üha romantilisemaks, kuigi olin seal vaid põgusalt töö asjus ja toona tundus see mulle kõle ja asine.
Vajaksin väga üht Pariisi-reisi muuseumides käimiseks.
Õhtu lõpuks olid tantsukirjeldused esitatud, kunstnikele, koreograafile, projektijuhile ja režissöörile kirjad saadetud, mingid rahad taas makstud ja sekka naerdud ka ning õnneks algas järgmine päev Lissu jaoks küll vara, ent väga hästi.
Nüüd ootab suur hulk tegemist, ent kimbutab uni.
Tahaks veel jaksata.
Mõne tunni pärast igatsesin väga hommikusöögikaaslase järele, N, M, G, keegi polnud kättesaadav ja Lissu polnud minuga nõus nurgabaarinigi tulema.
Sõin omletti vabaka all Petit Paris's ja meenutasin Pariisi - tõepoolest, aja kulgedes muutub ta mu mälestusis üha romantilisemaks, kuigi olin seal vaid põgusalt töö asjus ja toona tundus see mulle kõle ja asine.
Vajaksin väga üht Pariisi-reisi muuseumides käimiseks.
Õhtu lõpuks olid tantsukirjeldused esitatud, kunstnikele, koreograafile, projektijuhile ja režissöörile kirjad saadetud, mingid rahad taas makstud ja sekka naerdud ka ning õnneks algas järgmine päev Lissu jaoks küll vara, ent väga hästi.
Nüüd ootab suur hulk tegemist, ent kimbutab uni.
Tahaks veel jaksata.
28.8.10
seljavaluga rõõmus laupäev
M oli tulnud hommikul ja pauguga, ma ei olnud midagi kuulnud, aga 7-paiku näitasid tema põrandal vedelevad üleriided lustlikult tema strippivat teed voodini. Saatsin E rüütellikult rongijaama, see tundus täna kuidagi eriti loogiline ja lihtne ning edasi magasime vaheldumisi poole päevani erinevaid õhtuid välja, või võibolla kogu nädalat, kus oli olnud palju infot ja palju loomist.
Seejärel võtsin kätte ja tegelesin mõned tunnid paljude asjadega, mis järgmiste kuude või aasta jooksul mu aega/elu võiksid sisustada ja see tegi hea tunde,
kuid selle suure seljavaluga võib tänase sirge olemise soovi küll pikalt saata.
Suhtlesin inimestega, mitmega minevikust, nii hea oli. Nüüd Gree'ga õhtut, mööblit, söödavat püüdma. Neil on viimased 2 nädalat Eestis.
Ja seejärel jään ilma päris paljudest olulistest isikutest, jälle.
Aga muidu imestan.
Seejärel võtsin kätte ja tegelesin mõned tunnid paljude asjadega, mis järgmiste kuude või aasta jooksul mu aega/elu võiksid sisustada ja see tegi hea tunde,
kuid selle suure seljavaluga võib tänase sirge olemise soovi küll pikalt saata.
Suhtlesin inimestega, mitmega minevikust, nii hea oli. Nüüd Gree'ga õhtut, mööblit, söödavat püüdma. Neil on viimased 2 nädalat Eestis.
Ja seejärel jään ilma päris paljudest olulistest isikutest, jälle.
Aga muidu imestan.
23.8.10
Üle elatud aeg
Hommikul ärkasin enne 7, sest E tegi köögis kohvi ja mul oli halb tunne. Istusin suhtlemisvaeselt aknalaual ja unistasin normaalsest madratsist, või rahast selle jaoks, või mõlemast. S ärkas ja mingil hetkel ma vajusin tagasi voodisse. Nad panid end sõiduks valmis.
Magasin valusalt ja kurvalt ja kaua, liiga kaua, aga ilmselgelt oli madalrõhkkond ja pühapäev. L ei suutnud enam ise väga liikuda, ma pidin ta nii diivanile kui ka tänavakividest üles aitama ning ta enam ei otsinud lähedust.
Õhtune väljaskäik toimus ainult lähima murulapini ja tagasi.
Andsin talle viimase süldi ning hakkasin taas suvalistel hetkedel nutma, ent mu peas tagus kaks asja, kaks teadmist, ma ei suutnud neid enam üksteisest eraldada ning nad mõlemad olid üksinduse ja kahjutundega seotud.
Gree ja A käisid lõunal (pakkusin hommikusööki) ning õhtul (pakkusin öösööki) ja mingid tööd ja suhtlused ja olulisused ja rahaasjad said tehtud.
Vajan õnne.
Magasin valusalt ja kurvalt ja kaua, liiga kaua, aga ilmselgelt oli madalrõhkkond ja pühapäev. L ei suutnud enam ise väga liikuda, ma pidin ta nii diivanile kui ka tänavakividest üles aitama ning ta enam ei otsinud lähedust.
Õhtune väljaskäik toimus ainult lähima murulapini ja tagasi.
Andsin talle viimase süldi ning hakkasin taas suvalistel hetkedel nutma, ent mu peas tagus kaks asja, kaks teadmist, ma ei suutnud neid enam üksteisest eraldada ning nad mõlemad olid üksinduse ja kahjutundega seotud.
Gree ja A käisid lõunal (pakkusin hommikusööki) ning õhtul (pakkusin öösööki) ja mingid tööd ja suhtlused ja olulisused ja rahaasjad said tehtud.
Vajan õnne.
Subscribe to:
Posts (Atom)
