Üle elatud aeg

Hommikul ärkasin enne 7, sest E tegi köögis kohvi ja mul oli halb tunne. Istusin suhtlemisvaeselt aknalaual ja unistasin normaalsest madratsist, või rahast selle jaoks, või mõlemast. S ärkas ja mingil hetkel ma vajusin tagasi voodisse. Nad panid end sõiduks valmis.

Magasin valusalt ja kurvalt ja kaua, liiga kaua, aga ilmselgelt oli madalrõhkkond ja pühapäev. L ei suutnud enam ise väga liikuda, ma pidin ta nii diivanile kui ka tänavakividest üles aitama ning ta enam ei otsinud lähedust.
Õhtune väljaskäik toimus ainult lähima murulapini ja tagasi.
Andsin talle viimase süldi ning hakkasin taas suvalistel hetkedel nutma, ent mu peas tagus kaks asja, kaks teadmist, ma ei suutnud neid enam üksteisest eraldada ning nad mõlemad olid üksinduse ja kahjutundega seotud.
Gree ja A käisid lõunal (pakkusin hommikusööki) ning õhtul (pakkusin öösööki) ja mingid tööd ja suhtlused ja olulisused ja rahaasjad said tehtud.

Vajan õnne.