inimlikkus, kahju

appi, appi,
Vana madli tuli korraks tagasi, ja ma pean oma sõrmed ükshaaval oma kinnisideest lahti kangutama ja laskma endal kukkuda,
nii kohutav on ennast jälle kohata ja ära tunda.

Ei, ma ei suudaks neid korraga näha, ja võibolla pean suutma. Miks ma pean suutma asju, mida ma ei suuda?
Sest lõpuks me vist suudame neid.
See ei ole minu arusaam kasvamisest.
See on minu arusaam kasvamisest.

Miks meil elu jooksul nii palju "tarkusehambaid" peab tulema? Miks need on seotud just lähedaste inimestega?
appi