Show business

olin 4 tundi ajanud... neid nagu hobuseid vahtu ja ma ei püsinud taas paigal, hüplesin. nii et leidsin end äkki hoopis paar tänavavahet edasi, kus oli muusikalinoori, paar näitlejat ja vähemasti üks mehhatroonik. tegin pastat ja püüdsin kuulata, mida ma silmas peaks pidama. vastuseid veel ei olnud.

mul on endaga üks kihlvedu pooleli, ma pärast annan teada, kes võitis. täna olin sellele (või kaotamisele?) juba väga lähedal... õnneks öö lõppes üpris ootamatult. kolm päeva veel aega asju klaarida.

naeran selle üle väga.

---
võiksin ju rääkida pimedast teatrimajast ja rooma tänavajäänukitest ja sellest ööst, mil ma toidumürgitusega lõuna-prantsusmaa täis oksendasin (kiirabi torkas mulle kättemaksuks 1200 krooni eest süsti peppu) ja järgmisel päeval 16 tundi kahe rongi, ühe bussi ja kolme lennukiga eestisse tagasi tuikusin, ent siiamaani pole ühekski teiseks mõtteks jaksu, mitte ühekski teiseks välja arvatud neil hetkedel kui suure suuga lavastan... ja muul ajal on mõtted sirgjoonelised ja samas üpris udused.

udused nagu reede öösel, mil mu astraalkeha lõpuks ka vist reisilt tagasi jõudis (või midagi), kuigi ulm oli väga uus (jälle, jälle).

aa ja ma olen blond (to be continued), helenemist jätkaks juba sel nädalal.
vaatab kuidas selle looga läheb.