kasvaks

läksin koju ja nutsin peatäie, salaja ja köögis, aga seda ei saanud väga varjata. e täheldas mulle hiljem ettevaatlikult, et ma ise olen süüdi, et ma inimestest minevikuvormis mõtlen.
jätsin targu mainimata, et kui ma inimesi oma minevikku ei jätaks, ei suudaks ma olevikuga üldse enam hakkama saada...

kuigi viimasel ajal helistatakse ja see, üllatus-üllatus, teeb veel rohkem haiget.
nii et kõik need uued ja noored ja vanemad ja nii üliandekad, kas nad jäävad ka nüüd mu minevikku või algavad sellest mingid uued lood, mida ma veel ette ei oska aimata?
...

kui ma hommikul rongi istusin, käis teistel veel pidu ja nad olid seda väärt. tartu tööd ja tegemised läksid korda ja kuidagiviisi suutsin ka oma juuksed poole heledamaks puhata.
homsest ehk midagi asjalikku, täna mõtlikult.

aitäh vabalt olemise eest, n ja h.