Nevertheless I think I was lost on the streets a couple times yesterday, but it did not matter at all.
I took my fourth bath. The hour of leaving is near.
---
Laupäev algas süütult. Väljas ladistas paksu vihma ning acqua alta oli väga kõrge, tuul peksis vastasaia palme ning aknaluuke ja ma ei kavatsenud kusagile minna. Lõunaks oli risotto köögiviljadega ja millegagi, mille eestikeelset nimetust ma jälle ei tea. Lugesin lõpuni "Montaillou, Prantsuse küla", Meyeri "Angela Borgia" ning jõudsin markii de Sade'i abikaasast markiis Renée Pélagie'st rääkiva Gérard Badou raamatuga täpselt poole peale. Tegin T'le hernerooga (oh it's a very good roog, yes) ja jõudsin teatud hilinemisega Adelaidesse...
kus oli parasjagu meeletu pidu. Võibolla mitte niiväga meeletu, aga tegemist oli ilmselgelt ühesoolise juhtkambaga ja ma tundsin nende väikeste robustsete purjus veneetslannade ees tõsist hirmu. Mulle valati veini ja minuga tutvuti ja inimesi järjest tuli ja läks... näiteks nuttev ja kallistav Martina minu eelmistest külastustest, neil oli Geniga mingi järjekordne "lugu", seekord mitte vist eriti õnnelik. Leti ääres jõid shampust pikk sale sportlik Max ja lühike jässakas tume Alex (ma ei talu eriti, kui inimesed oma nimesid amerikaniseerivad - kui viimane on üldse sõna) - vestlesin nendega mõnda aega lihtsalt Maxi sorava inglise keele pärast ja lasin endale shampanjat valada. Kõik tantsisid Wham!i ja muude geyklassikute järgi ning kui lõpuks jõudsid Edo ja Gerry (kes mul samal õhtul end Jaaniks lubas kutsuda - kui keegi üldse on mu kursavenna Jaani itaallasest, vanem ja peoloomast teisik, siis on see tema), pidi Maarja mu ilmselget heameelt isegi tagasi hoidma.
Tuleb välja, et siin riigis on palju signaale, millest minul aimugi ei ole ja tõenäoliselt kunagi ei hakkagi olema. Ma ei tunne eriti sellist sõna nagu subtle.
Antonio oli juba varem kohal ja koerad ka. Tegelesin esimese osa õhtust tema väga külmaverelise vältimisega (feil) ning ülejäänud osa õhtust ta üsna ilmselge vahtimisega (ka feil? aga ma ei mõelnud midagi halba, ta oli lihtsalt väga ligitõmbav).
Ma mäletan väga hästi, mis hetkel lasin endale valada selle joogi, mis oleks pidanud jääma viimaseks.
Pärast seda tuli veel kahjuks palju jooke.
Kondasime Irish Pubi ja vahtisin seal inimesi. Kondasime Maarja teise koju ja seal hakkasin lõpuks püüdlikult vett jooma, ent oli juba hilja. M päästis mu peagi mind kella 4 paiku hommikul ettevaatlikult kanalitest mööda laveerides ja me jõudsime õigesse koju (pääsemine) ning suutsin samal hommikul veel helistada G'le, kes oli ülimalt armastusväärne (kell oli eestis napilt 5), ning saata sõnumi E'le, mis osutus hiljem süütuks.
Hommik oli põrgu. Ma ei olnud kunagi nii mürgitatud olnud. Tegelikult oli kogu mu pühapäev - ja ka Padovasse sõitmise plaan - rikutud. Aaaa, aga mitte umbisikuliselt, ei, ma olin ju ise seda endale teinud... ja mu keha oli väga solvunud.
Nii et peale piinarikkaid, rahutuid, poolsegaseid hommikusi mõtlemisi ja olemisi sõitsime M'ga pärastlõunaks päikeselisele külmale Lido saare rannale ja kõndisime seal kaua mööda teokarpe. Aadria meri oli võluv ja Lido meenutas miskipärast unist Pärnut.
Tagasiteel külmusime vaporettol peaaegu surnuks, nii et nõudsime Edo juures teed ning pärast mõningat ekslemist jagati meile seda ohtralt.
Kõik itaallased, muide, on haiged ja nuuskavad kogu aeg.
Mu üks randmekaitse oli jäänud Antonio kätte ja kusagil eelmise õhtu jooksul hakkas ta vastu vaatama, mis oli väga väga (omadussõna ei suutnud siinkohal välja mõelda).
See selleks. Me tegime õhtusöögiks tatart hakklihakastmega, aga mul oli ikka veel paha, nii et ma läksin jalutama. Ja olin lõpuks linna peal 5 tundi, vahepeal küll ühes uues boheemlaskohvikus, mille omanik on (vähemasti eelmises elus olnud) kindlasti piraat (ta jõi isegi rummi!) ja milles oli sohva ja sohvas, ilmselgelt, olin mina ja tegelikult oli mul kaaslane ka, M ja T suureks naeruks.
Ja me eksisime umbes 4 korda täielikult ära. Siinkohal võiks rääkida midagi San Polo ja selle ümbruse saatanlikest keerdkäikudest, aga ausalt öeldes polnud mul aimugi, kus me ekslesime. Seda oli palju.
Turist oleks läinud paanikasse? Aga väga raske on mitte olla imestunud kell 3 öösel väga pimedas Veneetsia tänavakoridoris seisma jäädes kõikjal laiuva vaikuse üle. Kusagilt oli lõpuks kosta vee tilkumist.. ent mitte üht piiksu, mitte üht prõksu, linn on vait ja Pratchett magab ning kõik Ankh-Morpokhi tegelased niisamuti...
Koju jõudes oli seal kuidagi eriti külm ja mul ei olnud ikka veel oma randmekaitset.
Täna hommikul see-eest polnud sooja vett ja nii läksin Edoardoga muuseumi-ringile söömata ja pesemata. Ringist sai pigem punkt, jalutasime Ca'Rezzonico paleesse Suure Kanali ääres, kus oli korruste kaupa laemaale, skulptuure, portreesid, allegooriaid, uskumatutest puidu-ja kivisortidest nö argimööblit (argi my ass), klaasi ja tapeeti ja mis iganes materjale nad 18. sajandil kasutasidki... Tiepolo, Guardi, Longhi, Tintoretto. Rokokoomeelsete maiuspala, ma ütleks, aeglase nautleja rõõm, ja kaela jaoks valu.
Viimane korrus oli juba natuke liiga palju, aga seal oli väga kaunis Lucrezia (mitte Borga, vaid pühak? uurin tema kohta hiljem) ning äärmiselt mõjuv kergelt impressionistlik väike ristilöömine (ülidünaamiline).
Me jalutasime Akadeemia poole, ent otsustasime muuseumipäeva lõpetatuks lugeda; sadas lund ja me sõime snäkke mingis baaris, mille meeskülastajad olid eesti tüdruku üle rõõmsad ja omanik kinkis mulle postkaardi oma asukohaga. Astusime salaja sisse kunstiakadeemia ristikäikudesse ning üritasime pääseda Salute katedraali, ent oli juba lõuna. Ahjaa, vahepeal oli meiega ühinenud äsja ärganud Gerry/Jaan, kes alustas hommikut grappa ja kohviga ning kelle inglise keeles on mingi võluv vabadus nagu kogu tema olekus.
Ma jalutasin itaalia meestega linna peal juba teist päeva järjest - väääägaaaa kummaline.
Sõin Adelaides pisut lõunat, ent mu keha ikka vel ei funktsioneerinud. Pulss oli nagunii kogu päeva liiga kõrge olnud. Ma ei tea veel, mis õhtust saab, õigemini ei tea ma, mis ma tahaksin, et õhtust saaks.
Võtsin oma neljanda vanni ja nüüd on aeg korraks raamatuga kerra tõmbuda. Seikluste tunnid on alles ees.
1 juttu:
saada mulle raamatunimekirja
Post a Comment